110

veedan täiesti kasutut ööd täiesti kasutul viisil

109

maha jäetud,
valikuvõimaluseta isolatsioonis

108

purustatud, tolmuks tehtud. miski loojus, miski sai just summutatud

oli meeldiv tutvuda.

107

eristume üldmassist

106

ma tahan oma und tagasi.

105

seosetusega vapustuse vaikust

104

ta karjed rääkisid millestki valusast.

103

olen hakanud pimedusest välja roomama

102

varsti köhin ma need kuradi kopsud välja ka, ausõna.

101

temas on rohkem mind kui minus endas.

100

sest ma ei kavatse enam tagasi pöörduda.

99

aga midagi võiks ju juhtuda
lihtsalt niisama
vahelduseks

98

arusaamatuse müür

97

ma ei tea, mida ta jälle korraldab

96

väsinud, väsinud ja väsinud, ja kui ükskord saabub homne, olen ikka väsinud

10 minutit paradiisis ei aita

95

ta oli talle otsa vaadanud, esimest korda otse silma ja ta tundis, kuidas pilk tungis ta silmadest sisemusse, suhu, kõrri ja kuidas kõris hakkas nöörima ja kuidas pilk vajus kõrist alla südame suunas, ja ta südames hakkas pitsitama ja pilk valgus südamest kõhtu, ja kõhus hakkas keerama, see valgus jalgadesse, mis hakkasid värisema, ja jalgadest vajus jalataldadesse, kus hakkas torkima ja tal hakkas palav

94

piir unenäo- ja reaalmaailma vahel on kadumas

93

kahetsen, kuid ilmselgelt olen liialt kangekaelne vabandamaks.
tule mu juurde. tule tagasi. ma palun.

92

mu silmad põlevad valust

91

ma ei armasta

90

tema praeguse näo kahvatuil palgeil ja veretuil huulil ja sädelevais silmis oli metsik kättemaksu iha ning tema kokkupigistatud sõrmede vahele oli jääbud juuksesalk, millest ta kinni oli haaranud.

89

mu hing lendleb tähetolmuna galaktikate vahel. ma olen kõikjal ja mind pole kusagil.

88

astu varjust välja. mõtle veidi oma peaga. tee, mida tõeliselt soovid. tunne, mida tõeliselt tundma peaksid.

87

ma pean sinult midagi saama. mulle meeldib ainult nii, kui sul mulle midagi pakkuda on. midagi õpetada on. sa pead olema juba see, kelleks mina pürgin. piiramatu mõistusega, eriline ning hingemattev. täienda mind. ma tahan sind järgida. ole mu meister ja ma olen sinu ustavaim õpilane. me ei pea olema võrdsed, kunagi olen sinust parem niikuinii. aga armastan sind. võib-olla. mul pole nii kõrgeid eesmärke olnud. ma ei tea.

86

ma tean, millest sa unistad
armastan keldreid
pime, külm
ja see kuradi lummav kopituse lõhn
meeletult hea
ning ma tean, millest sa unistad
ja mulle meeldib see
veel, veel ja veel

85

janunen lakkamatult pisemagi infokillu järele ning vägistan meistriteost

84

silmad klammerdunud pilguga ning sõrmed loomas klahvpillil unustamatut heli. audiovisuaalselt oli see kõik, mida tol hetkel tajuda suutsin. ja sedagi ilmsete raskustega.

maailm haihtus ja jäime vaid meie kaks.

see kestis liiga kaua.

83

hüljatus paneb päästet otsima

82

maailmas ei ole puudust värvidest

81

segad meeli. hajutad keskendumist, tähelepanu. tungid mõistusesse.

80

astu samm tagasi, tõsta pilk ja mõista.

79

ma armastan maad tema jalge all ja õhku ta pea kohal ja kõike, mis ta puudutab, ja iga sõna, mis ta ütleb. ma armastan ta välimust ja kõike, mis ta teeb ja teda ennast läbi ja lõhki.

78

riketega tunne ja me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks

77

sinu tähtsusetu eksistents

76

sa oled häirivalt huvipakkuv

75

sa ei kõnni mulle vastu
ega?

74

hävitame rutiinsuse

73

nad haistavad sind
tunnevad lõhnast ära
seltskonnas istudes oled vildikaga mahakriipsutatud
stigmaatik
pea ümber on anti-halo
hingad suust inimliha tulemeid
silmad vilavad
sust räägitakse tagaselja
ja köhatuste vahepeale
püsti tõustes tabab kollektiivne kergendusohe
lahkudes kohutavaim sõimusõnadest

ekstsentrik

P. Piik


täpselt nagu Poppins saabub idatuulega, saabud sina katastroofiga

72

tahtsin, sain ja olen rahul. vingun siiski. see käib asja juurde

põlvili sees.

71

kõigel ei ole varjatud tähendust. vahest ongi asjad täpselt nii, nagu nad paistavad?

70

selle ilmetu rahvamassi ükskõiksus teeb mulle rõõmu. ma jälestan neid.

69

me ei pea
vaatama koos
tähti või kuud
ja neid hiljem
alla tooma
me ei pea
jooma veini
päikeseloojangu ajal
ega kõndima koos
vastu lumesajule
suud lund täis
me ei pea
vaatama armunud
näoga mereranda
me ei pea
küünlavalgel õhtustama
ja muretsema kõik see aeg
ega laud tuld ei võta
me ei pea
minema koos magama
ärkama samal ajal
unisena

S. Kera

68

vahest oledki kõigest ärakasutamiseks?

67

seni kuni tiksub kell, tiksub ka diktatuur.

66

andsin lubaduse, mida vist murdmas olen

vabandust?

65

ma viibin igati graafikus

64

ning üks hetk valdab sind tunne, et öelda on liiga palju, sa ei vaevu ning otsustad vaikida.

hea/halb? värviline.

63

mida õnne, mida meeldivat.

62

nõrk ja ebakindel

61

tean, ja võin nüüd lahti lasta