219

hinge söövitab ilmselge tõde
eemaldab kehast vedelikke,
pisarate läbi
ja süvendab mingit ebavajalikku valu,
kuid keeldub tapmast tundeid

ma ei täiusta.

218

see oli see hetk, kus kõik oli olemas
ja mind ei huvitanud

217

sa armastad mind valel põhjusel

216

miks ma su käest lasin?

215

unustada tähendus,
lahkuda taevast, et tunda lähedust

214

täpselt nii kaua saab mu süda rahus olla

213

ma tahtsin
vabandust paluda

olen sind valesse sundinud,
kiusatusse lükanud,
ahvatlusega lämmatanud

vale.
ma lõpetan
sest, ma mõistan

212

tahan kuulata valu,
vaadata sügavust,
unistada valjult,
naeratada mälestusele,
karjuda taevasse
ja kiigata tulevikku

211

mulle meeldib, kui saab naeratades tagasi vaadata,
omada saladust ja
igatseda

210

õnn võib sind täita mõne sekundiga
ma tunnen sügavat ootusärevust

mulle meeldib, mis sa minuga teed
see annab jõudu.

sa ei lasegi mul kaduda

209

sõna on relv, mille kasutusõigust on suuremeelselt jagatud kõigile
igaühele oma otstarbeks, oma eesmärgi saavutamiseks, oma soovi realiseerimiseks

208

ma lubasin oodata,
seega
ootasin
ja ootasin
ja ootasin
terve minuti ootasin,

siis andsin alla.

207

väsimus, kaetud tüdimusega

206

ööpäev ei kustuta pisaraid

205

ma olen kurb,
sa pole mind varem kunagi kurvaks teinud

204

viskasin su külma südamega tulle,
ma põletasin sind,
lasin leegil vaibuda
ja kordasin kõike uuesti
ja uuesti

ja ikka sa ei surnud

203

see polnud osa ta elust,
see oligi ta elu.

see inspiratsioonitulv on meeletu

202

kunagi sind ei ole

201

naeratan ja lähen elule vastu
rahuliku südamega.

tegelikult olen ma erakordselt õnnelik

200

olen piinlikust valmistanud
olen kaitsnud ja edastanud
olen naernud
olen vapustunud
olen uhke olnud
olen aru saanud
olen kurb olnud
olen vaadanud
olen otsinud
olen tundnud oma põlvi nõrkemas
olen tundnud enda südant puperdamas
olen leidnud end tähelepanu püüdmas
olen võtnud riski
olen varjanud
olen salaja õnnelik olnud
olen ennast ületanud
olen end avanud
olen pingutanud
olen ohverdanud
olen üritanud
olen rääkinud
olen üle piiri läinud
olen igatsenud
olen hullunud
olen hoolimatult ümber käinud
olen imetlenud
olen mänginud kedagi teist
olen petnud
olen loobunud
olen kurb olnud
olen leidnud
olen alustanud otsast
olen otsekohene olnud
olen käitunud intuitiivselt
olen õppinud
olen avastanud
olen hakanud kahtlema
olen murdunud
olen vigu teinud
olen reetnud
olen tundma hakanud
olen lootma hakanud
olen lubanud
olen kaugele läinud
olen ületanud mõistlikkuse piiri
olen ennast petnud
olen varjanud
olen pilvedes hõljunud
olen maa peale toodud
olen rumalalt käitunud
olen sunnitud vabaks laskma
olen segaduses
olen algusest peale valesti käitunud

arvan, et
olen otsustanud.

199

maailm on koht, kus ma ei püsi.
kaon ning minust ei jää midagi alles.
ükski minu tunne ei jää püsima.

198

avastasin just, et ma ei taha seda lugu uuesti jutustada.
kuulata? - võib-olla.
läbi elada? - võib-olla.
jutustada aga mitte.
sest olevik ei haihtu tegelikult kunagi.

197

suren ja ... naeratan

196

ma pole kaua nii meeletult kartnud.

195

vaid sinult endalt söandaksin küsida,
vaid sina ise vastaks.

194

see lahti kistud haav põletab,
haigemalt põletab.

193

ta hääl on kõik.
ta annab häälega edasi kõik, mida öelda tahab.

192

mälestused ei vii meid kusagile
nad vaid toovad meid meie endi juurde tagasi
mälestustel ei ole eesmärki
ta mõistis, kui oluline on mitte liiga kaua tagasi vaadata

191

tema tumedatest silmadest vaatas vastu varjamatu kurbus ja masendus

190

ma näen, sinu silmadel on lugu, mida nad rääkida soovivad.

189

ma ei tea, mille najal ma püsiks, kui sa seda mulle tookord rääkinud poleks.

aitäh sulle.

188

puhast lehte,
uut algust

187

see kerge piparmündi-šokolaadi maitse punase-valge kirjus paberis meenutab sind

186

eemale rutiinist,
kohustustest,
mõtetest,
vigadest,
tagajärgedest,
inimestest,
tunnetest,
unistustest,
reaalsusest
ja kaduda ära omaenda tühja maailma.

185

pea vasakule küljele, järelemõtlikult viltu
siis kerge turtsatus,
pearaputus
ja lõpuks
naeratus.

184

“...aga sinust endast rumala mulje jätab?”

sa avaldad sümpaatsust,
sinu vastu tunnen aukartust
ja sulle vaatan alt ülesse.

183

see on üks koht maailmas, kus võin olla vaba
koht, kus keegi mind ei jälgi
seda ei saa minult võtta.

lõpuks see tappis ta.

järgi oma unistusi, talitle kuidas õigeks pead
sured nii või teisiti

182

see kriibib, sest ma tean, et sul oli õigus

181

mingi tüütu virisemine

180

sa ei teaks ka siis, kui see haiget teeks

179

vaatasin täna endale silma
ja ehmusin.

mind ei ole enam olemas.
ma kardan.

178

sa näitasid mulle loo lõppu
ja ma pettusin
sa kartsid, enda pärast
kuid ma ei saanud teada rohkemat
sa näitasid mulle oma loo lõppu,
aga sa ei näidanud mulle oma sisemust

ja tegelikult vist nii mulle meeldibki

177

ma võin sulle seda kogu aeg jutustada
ma võin sulle seda jutustada ükskõik millal, ükskõik kus
sest sulle meeldib see
sest siis oled sa rõõmus
ja mulle meeldib, kui sa rõõmus oled.

“...ja kui ma kord küsisin talt, miks ta nii teeb...”

176

ta ei ole õnnelik ja ma ei suuda teda õnnelikuks teha.