261

kallis, kus sa oled?

kes sa oled?

260

vaatan, kuidas tähed jooksevad, pärast kolmandat lehte läheb igavaks, panen raamatu kinni, keeran teleka lahti, klõpsutan, panen teleka kinni, söön, oksendan, istun ja vaatan vastasseina.

259

ma läksin hulluks. mitte hallutsineerivalt ega tõmblevalt hulluks, vaid oksendavalt hulluks.

258

silmad on tal lihtsalt peitliga liiga sügavale pekstud

257

ja ma vaatan, kuidas sa pärnu maanteel lume alt välja sulad,

palun oota mind ka.

256

mul ei ole aega ajaga võidujooksuks

255

ma palun sind

254

mul on külm, mul on nii-nii külm

253

ning halvad jalanõud põhjustavad kopsupõletikku

252

mõned mäed on vaja veel vallutada.

251

ja näha seda, kuidas pilgust kajab vastu südame murdumist.

250

tundes, kuidas öösel on keegi sinu peas trammiliini avanud

249

esimest korda elus tunnen, et see on au küsimus.

248

täna öösel kadusime teineteise silmavaadetesse. täna öösel me armusime. täna öösel sai meie lõpp alguse.

247

ja näha seda värvilist und, millest olen unistanud juba piisavalt pikalt, et seda mitte näha.

mu toal on kuus seina.

246

hea, et oma pöördumise lõpuks otseselt tegid
su kriitika mõjub meeli värskendavalt

245

ma ei tea, tal on ilusad silmad ja mul on ilusad silmad

244

tehtud, mõeldes mulle
võimatu mitte armastada

243

ma ei ole
ma ei ole
ma ei ole
ma ei ole
ma ei ole
ma ei ole sinu täht.

242

kõik käib endiselt kastisüsteemi järgi

241

miks ta nuttis nii tihti

240

viimsed piirid
sinu minu
viimsed piirid

puudutades silmapiiri

239

ta silmad säravad sama metsikult, kui ta veel inimene oli.

238

te surute temas kõik maha

237

liuelda igatsuse barjääride lõplikus, igaveses kestvuses

236

täna istus igatsus tiigis

235

ühel õigel ööl
oodata, oodata

234

asi on hääles

233

ebatavaline õhustik

õhkab boheemlaslikkust

isiklikud vastuolud unustada
nautida seda imelist siin imeimelises

232

taldusin sellel.
kuulsin,
kuidas see krigises,
kuidas see suri.
tapsin ja tundsin valu.
iga sammu oli tunda südames,
hinges.
ma ei tahtnud.
nutsin pisaraid,
vaatasin taevasse,
nägin kõrvetavat kuud
ja põletavaid tähti.
hingasin lämmatavat õhku.
ütlesin head aega,
sest
ma nägin su pilku.
ma oleks pidanud mõistma.
liiga vara.
astusin veel korra,
sain kokku liitri pisaraid -
nägemiseni.

231

sa oled ennast peitnud punase ohumärgi taha
see terve maailma maha matmine

230

jah, kord tegid seda sina minuga, nüüd teen niisamuti mina sinuga

229

tere, ma tulin sinu pärast

228

ma tahtsin, et su pilk muutuks,
et sa tunneks.
tahtsin pakkuda ka sulle võimalust naeratada.

ma ei tea,
tema muigas heldima panevalt.

aga kui ma vaatan sulle silma,
sügavalt, sügavalt silma,
kas sa siis lämbud?

227

jah, ma arvan, et sa

226

sest selles on hinge

225

siin imeimelises ilmas

224

sa vallutad lahinguteta
raskeimaks katsumuseks sulle on teeseldud vastupanu

223

mäletad,
mis sai valjult välja öeldud,
mis lootused taladega tugevdatud?
oli vale üleüldse libastumist oodata.
sa oled vastukõlas oma sõnadega.
et panna mind lubadust murdma,
ei vaja ma su arrogantset pilku.

hinge reedab varjatud saladus ja lubamatu iha

222

ma proovisin, kuid leidsin, et sa oled liiga keeruline.

221

vaatan kõigest läbi ja tähtede poole

220

ta vaatas mulle sügavalt silma,
ütles, et see on vale
ning hiljem me surime koos.