293

kutsu mind kurvalt ja väsinult

292

ma valetan. ära usu mind.

291

mis saab?

290

ja läheks ja teeks ja oleks ja hävitaks ja paiskaks kõik ametlikult segi.

289

ja-ja, see tore hüper viga suigutab mind vaid sügavamasse unne,
ei kipu hoolima.
jääb üle vaid endas kindel olla.
mu kael valutab

ma tulen tagasi


väkk, kui palju iba ja lääget juttu.

288

päikesetõusuni jääb alati üle tunni, milleks oodata? eile oli tal väga paha olla. me ei soovi ju kellegi surma.

see ei ole uni. see kõik ei erine.


me ei mäleta oma algust.

287

tegelikult oled sina ainus, kellel selle teema koha pealt veel vähekenegi ratsionaalset mõistust jagub. ülejäänud on hullud. ülejäänud maailm on hull.

ei vaja valesid ega valesid lootusi ega valesid ootusi, ent ei taha tõde.

286

see, kes enda järelt nõusid ei pese, läheb minema, igaveseks.

vahel on ka kodus hea.

285

ja viimasel minutil tunnen, et siit läheb piir.
seistes lõpufinišis leian, et enam ei soovi.
siit läheb piir.
ma ei taha surnud ringi.

alandav ja absurdne.

284

ah, minge lihtsalt kuu peale

283

naeruväärne situatsioon ja ülepaisutatud probleem.

õnneks me kõik mõistame

282

ja astus väsimusest üle hüppas aknast alla lootis et tegelikult see kõik ei loe sinuga läbi saada ei tea peaks varjuma hea on vaadata inimlikkust hoian pea maas eks näis ma arvan et ikka saab kõike saab toon paralleele sallin ja mis seal salata kadestan ma mõistan sind ja olen uhke julge noormees ära hoia oma silmi maas ei varja oma muiet aga sellest hoolimata tunne on hea kas peaksin süüd tundma ah ei hea oled tore oled sõbralik oled ma ei ole hea inimene ei sa ei tea ei-ei-ei vaata otsa kehita õlgu võimas imetlus ei sea esile katsun sooja on vaja ja sa vestled ja tood rõõmu saab saab fenomeni ei mõistnud aga nüüd huvitad aitasin sind su halbadel hetkedel jah olen õnnelik ei loll ei hõõru nina alla teised ajendid väga hea et sa informatsiooni omad ja tegelikult jagad lähedasemad olla aga eks näis riski võtta kas sa loll ei mäleta ei avalda ei tea ei huvita valetan ja ma ei lähe aega on tundeid pole valetan märkad kiiduväärt luban edaspidi julgen ka märgata eks näis kohtan kusagil veel muidu aega ju poleks kokkusattumused on suured ära sa varju las aeg teeb oma töö las ma varjun otsi otsi otsi leiad ja saad keeruline kinnine eks ma ise pea teadma eks näis tahan aga puudub motivatsioon kõik saab tehtud me veel särame lubadused maksavad liiga palju luban eks näis ära tapa oma unega väljas on vaikne ja kuu ka ei kõigu päev on ööta hea on vaadata sulab niisamuti ja mingit valet sorti väsimus

281

ei saa sinu imetlemist maha salata.

vaata endale järgi,
andestan su vaikimise.

280

omandihimu,
see on see kuradi metsik ja väär omandihimu.

279

su nimi vaheldub su nimi vaheldub
su nimi vaheldub

278

ei-ei-ei

277

sina oled mind siia toonud

276

lämmata oma hing

275

ma
lihtsalt
ei
oska

mõelda

274

mulle vist meeldid sina

273

tasakaal lööb hetkega paika ja mu neerupealsed upuvad adrenaliini tootmisesse

272

läbi metafooride;
läbi seosetuste;
läbi abstraksete nägemuste
ja väärtuste;
läbi arusaamatu, kuid tähtsa väljanägemise

sest enese rahulolu on esikohal.

tunne vabalt, sure sama vabalt.

läbi
läbi
läbi
ja
läbi

mina tean, aga ma ei suuda meenutada, kas ka sina..


lukuaugust tuleb tuumapommi häält.

271

viib maailma edasi

270

ülim

269

ja peatus siis hetkeks minu ees ja tormi keskel. vaatas poolhaigutusega mulle otsa ja kihutas seejärel 127362164314-kilomeetrise tunnikiirusega vasakule ära. ma vihkan, kui nad nii kiiresti vasakule ära kihutavad. ja kiirust ma valetan praegu. hirmu pole. võlgasid ka mitte. valetan rahus.

268

miski ei tööta ja kell ei ole kaheksa.

267

palun näita mulle koduteed

266

pealegi, tundub mulle, et ta on tuim ja seega kindlasti ka odav.

265

jäärapäine järjekindlus

264

ma värvin su kosmoseks

263

karjun täiest kõrist ja jooksen vist peaga vastu seina. olen istuli maas. kõik on süsimust ja sädemeid täis. vajun külili konksu, süda on paha, õhku pole.

262

nii palju tuleb korraga üles, et kõigele ruumi ei jätku