344

miski pole olnud tõsi. see on olnud vaid mäng. ma ei usu enam midagi. ma ei usu ühtegi sõna. neil ei ole tähendust. ma ei usu enda silmi, sest need näevad, mida näha tahavad. ma ei usu oma sisetunnet, sest see on mõjutatud. ma ei usu oma tundeid, sest ma ei tea mida ma tunnen. miski pole puhas. ma ei usalda iseennast, sest olen olnud nii kaua keegi teine. ma ei usu midagi, lihtsalt seetõttu, et mul on palutud. ma ei usu Sind. ma ei usu avalikkust. ma ei usu unistusi. ma ei usu, et kõik saab korda. ma usun, et vihm on märg. ja et õunapuud õitsevad. sest loodus ei valeta. ma usun tähtedesse. ma usun muusikasse ja raamatutesse. ma usun unenägudesse. ma usun, et kui ma lõvikuningat või bambit vaatan, ma nutan. ma ei usu inimesi, ega "armastust". ma usun, et ma tahaks bambit vaadata.

343

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevalevale

valevalevalevalevalevaleseekõikonniikohutavaltvaleseekõikonükskohutavvale.

ma vihkan maailma ja iseennast. ja ma vihkan, et see tegelikult nii õudne klišee on.

342

sa näed teda esimest korda ning tead, et ta hakkab sulle meeldima. tal on seljas su lemmikvärvid ja tal on parim soeng. sa ei kiirusta, sest see kõik juhtub niikuinii. ta meeldib sulle. ta kuulab biitleid ja pink floyd'i. ta meeldib sulle veel rohkem. ta naerab nii palju ja ta teab su lemmiklille. sa armastad ta häält. naeru. silmi. tal on rohelised silmad, aga sa ei hooli. pruunid polegi ainsad. tal on ilusad silmad. te lähenete juba, aga sa ei kiirusta. sa sööd jäätist. tal on suur pere. sul on ka. te kuulate biitleid ja band of horses'it. talle meeldib. sulle meeldib ka. ta õpib matemaatikat. te otsite puid ja kive ning vahepeal jõuad teda juba igatseda. ta meeldib sulle. te räägite pikalt ja sa üllatud. te istute mitu tundi metsas, jõe ääres, ja räägite ja suitsetate ja räägite. ta meeldib sulle. ta mõistab. ta õpetab. istute. räägite. käite saunas. ja ujumas. ta on sulle silmade eest. ta meeldib sulle. ta teab, et sa teadsid, et see kõik nii läheb. sa ei kiirustanud. see tuli. sa igatsed teda jälle. ta teeb sulle komplimendi ning sa tead, et pead ''aitäh'' vastama. ta naerab. ta naerab nii tihti. sa igatsed teda ja lähed teda otsima. sa ei leia. ta istus metsas ja mõtles. ta meeldib sulle. te lähete istute koos metsas ja mõtlete. ta sööb õuna ning kui ta enam ei jaksa, jätab alles ja sööb järgmine päev edasi. ta magab üleni teki all. ta käsi ja jalgu ei tohi puudutada. tal on nii palju kiikse ja reegleid. sa ei mõista neid, naeratad ja naerad ja ta meeldib sulle. ta pole nagu keegi, keda sa varem kohanud oled. ta on veider. ta meeldib sulle. te klapite. te täiendate. sul pole parimat soovida. sulle meeldib see. ning sa tead, et sa pole eestis. ning sa tead, et sa armastad te...vahet pole.

341

ma vihkan end, sest ma tean, et päris-päriselt ma ei suuda.

340

J: Carl, kas sa panid minu tee sisse plastiliini või!?

väikesed lapsed, helged hetked

339

ma olen haige minuga on midagi juhtunud ma olen haige kus ma olen mis linn see on 

kui sa karjud, suren ja armun ma samaaegselt.

338

võtad vastu spontaanse otsuse. matkad ja rändad ja hukkud ja vihastad ja oled kohal ja pesed kõik maha. sööd jäätist. näed ekraanilt oma elu ja mõtled nii pingsalt. küsid endalt, miks nii palju sarnasusi näed ning leiad end uuesti temast mõtlemast. armastus on müüt. kas ma meeldin sulle. ma ei taha suhet. sööd jäätist. kuuled, kuidas ta naeratab. enam miski polnud hirmus ning terve sein on nüüd täis tema sõnu. aega on palju. ta mäletab täpselt, kui saladuslikult. sööd jäätist. sööd kirsse. ja te räägite asju, mida ei peaks rääkima. ta kinnitab sõnadega nii palju. ütled asju, mida kellegile öelnud pole. sest müür on hävinemas. aga lubadusi ei murra. sa ei murra ühtegi lubadust. sa ei tunne süüd. põletad pildi, oma viha ja tunded ära ning oled õnnelik. sööd jäätist. kardad nii väga ja palud, et ta ära ei läheks. ta ei lähe. hommikul ei saa magada, sest lihtsalt ei saa ja õhtul ei saa magama jääda. aga hommikul sai kooki. sa tegid nii palju ning lõpuks jõid jääkohvi. ta ei saa kurjaks, kui sa temast möödud. kui üks ööpäev sisaldab endast nii jäätist kui kooki, pole sul paremat soovida. ning sa tead, et sa pole tallinnas. ning sa tead, et sa armast

337

ja kui sa leiad end kell 5.47 bussist kahest deja vu'st; meenutad end lõhki; näed, kuidas su suurimaid kartusi realiseeritakse ja mõtled, et äkki see kõik polegi nii võimatu. ja pärast tunned raipelehka.

innovaatilisus.

336

ma ei suuda kuidagi mõelda, aga ma tahan selle ära teha. vajaksin võib-olla veidi aega omaette või und. liiga palju keerab ja tiirleb ja pööritab ning süüa ka ei taha. isegi vesi tundub võõras. ma ei taha tuumani jõuda. 16 päeva edasi lükanud ja üritanud tähti külastada. ma ei tea, kuhu suuna võtma peaksin. ma ei taha paremale minna, aga vasak mind tähtedeni ei vii. ma ei taha mõelda ega otsida, ma ei taha koristada ka. ma tunnen soola maitset oma sõrmedel. pisaraid pole keegi maininud. ma ei mäleta, millal viimati nutsin. äkki detsembris. ma olen tundetu ja ma tahan lennata. ma lükkan kohustusi edasi. ma lükkan värinat edasi. millega meenub: ma igatsen sinu värinat. aga see ei loe praegu. see on kõrvaline, kuigi kõik on seotud ja sujuvalt vahetub teema, mida alustada ei soovi. ma kuulan sinu muusikat ja mõtlen su peale. ma ei jõua kuhugi.

rumalus.