mu klaver on tolmune

sinu hallid ja tuhmid silmad alustasid minu kuud. kartus, et sa võid ära kustuda, ära kaduda, ära minna, pani mind sinusse kiinduma. tuhat pisiasja ja öeldud sõna panid mind sinusse armuma. hirm, et mina võin su ära kustutada ja ära ajada, paneb mind tahtma sinust eemale hoida. võib-olla ma ka suudaks seda, kui ma sinus iseennast ei leiaks. kui ma ei tunneks, kuidas võin sinuga ühte sulada. ma ei lahku, aga palun, ära lase mul end tühjaks imeda.
edasi elasin ma elu, milletaolist ma mitte kunagi ei tahtnud. elasin rutiinis ja tühjuses. ühelgi mu teol ei olnud eesmärki, ei olnud mõtet. need ei viinud mitte kuhugi. ma ei tundnud mitte midagi. minu elusolemise tunnet hoidsid alal vaid unenäod, mis meenutasid mulle, et tegelikult olen ma tundnud ja armastanud. et ma olen olnud elus ja õnnelik. ma vihkasin igat ööd, kuna mu ainus soov oli unustada. kuid ma pean olema tänulik. ööd ei lasknud mul end päris ära kaotada. nad hoidsid mind olemas ja viisid jälle teele.
ma olin ära ja õnnelik. ma ei hoolinud asjadest ja inimestest, kes piiri taha jäid. ma olin vaba. ma nautisin muusikat, veini ja merd. muidugi ma otsisin sind ka ning kui ma su siis korra, 25 000 inimese seast, leidsin, polnud mul rohkem vaja. ma sain teada, et leian su üles ja tunnen ära, kui tõesti tahan. ma tean, et 10 aasta pärast leian ma su üles. ma luban, vähemalt korra veel ma otsin su üles.
ma tulin tagasi ja läksin jälle. kõik järgnev tekitab minus aga kaost. kõigepealt tundsin, kuidas ma pole siiani suutnud unustada. ma tundsin, kuidas ma armastan ikka veel. ja ma sain teada, et see jääb alati nii.
siis tundsin ma teist korda, kuidas ma armastan. ta ütles mulle, et teda ei saa enam minu jaoks olema, ja ma tundsin, et ma armastan teda. ma armastan teda, aga liiga palju, et tema õnne ära röövida. ta tunneb mind ja ma vajan teda. ma suudan leppida piiridega, aga mitte täieliku kaotusega. ta loeb seda kunagi ja ma loodan, et saab aru. ma loodan, et ta ei kao.
siis silmasin ma päästet. võimalust eemale põgeneda ja oma pühendumust mujale suunata. kedagi, keda unustamiseks ära kasutada. ma koperdasin kellegi kohutavalt vale otsa. kellegi, kes on liiga puhas ja siiras, liiga õrn ja naiivne, juba liialt kiindunud. ma tean, et ma teen talle haiget.
ma alustasin kirjutamist, kui avastasin, et ma ei mängi enam. et ainus asi, mis on osanud mind päästa, on kattunud tolmuga.
ma tean, mida ma peaksin tegema. ma peaksin teist kõigist mööda minema.

vabandust, aga miks te valite nii vale aja suremiseks? pean kontserdile jõudma.

varsti kirjutan

praegu lihtsalt väga ei viitsi ja värki

ära

kaon iseenda pealispindsusest ja järgnen hinge soovidele. olen, kes iganes tahan, ja vaba.

657

võib-olla, kui kõike, millesse ma usun, pidevalt ribadeks ei rebitaks, oleks mul palju kergem õnnelik olla.

03.07

- kas sul on vaja kellestki sõltuda?
- ma ei taha, et keegi minust sõltuks.
- ma ei küsinud seda.
- ma tean.. ma ei tea. mulle tundub, et ma ei saa seda valida.
- kui sa saaksid, kas sa valiksid teisiti?
- ma ei tea.

655

ma armastan sind ikka veel. ma ei suuda seda muuta.
ma usun, et sa oled endiselt olemas.

654

mulle tundub, et olen kaotanud iseenda. ma elan elu, millesugust ma mitte kunagi ei tahtnud. ma ei tunne mitte midagi.

653

kas sa oled täna olemas? kas sa oled olemas ka siis, kui mu hing kukub puruks nii, et tükid enam kokku ei sobi? 

suvetunne

hundid uluvad. magad aken lahti jne

kontroll2

- ma armastan sind
- mida see tähendab?

ma kardan, et ma hakkan sinusse ära kiinduma

ma tahaksin ta lahti harutada, ära määratleda. ta viib mind tasakaalust välja ja ometi on ta ainus, kes teab, kuidas mind toetada. ja kui ma olen end jälle puruks kukkunud, on tema see, kellelt ma vaikides küsin põhjust uuesti hingamiseks.

649

ära lase endal ära kustuda.