189

ma ei tea, mille najal ma püsiks, kui sa seda mulle tookord rääkinud poleks.

aitäh sulle.

188

puhast lehte,
uut algust

187

see kerge piparmündi-šokolaadi maitse punase-valge kirjus paberis meenutab sind

186

eemale rutiinist,
kohustustest,
mõtetest,
vigadest,
tagajärgedest,
inimestest,
tunnetest,
unistustest,
reaalsusest
ja kaduda ära omaenda tühja maailma.

185

pea vasakule küljele, järelemõtlikult viltu
siis kerge turtsatus,
pearaputus
ja lõpuks
naeratus.

184

“...aga sinust endast rumala mulje jätab?”

sa avaldad sümpaatsust,
sinu vastu tunnen aukartust
ja sulle vaatan alt ülesse.

183

see on üks koht maailmas, kus võin olla vaba
koht, kus keegi mind ei jälgi
seda ei saa minult võtta.

lõpuks see tappis ta.

järgi oma unistusi, talitle kuidas õigeks pead
sured nii või teisiti

182

see kriibib, sest ma tean, et sul oli õigus

181

mingi tüütu virisemine

180

sa ei teaks ka siis, kui see haiget teeks

179

vaatasin täna endale silma
ja ehmusin.

mind ei ole enam olemas.
ma kardan.

178

sa näitasid mulle loo lõppu
ja ma pettusin
sa kartsid, enda pärast
kuid ma ei saanud teada rohkemat
sa näitasid mulle oma loo lõppu,
aga sa ei näidanud mulle oma sisemust

ja tegelikult vist nii mulle meeldibki

177

ma võin sulle seda kogu aeg jutustada
ma võin sulle seda jutustada ükskõik millal, ükskõik kus
sest sulle meeldib see
sest siis oled sa rõõmus
ja mulle meeldib, kui sa rõõmus oled.

“...ja kui ma kord küsisin talt, miks ta nii teeb...”

176

ta ei ole õnnelik ja ma ei suuda teda õnnelikuks teha.