777

jää mu hinges on sulanud

siiras usk

sügis tuleb ja vesi puhastab ilma.
mu pääsenud hingel on soe.
ma lähen vastu elule.
lähen koju.

ringil pole lõppu

ära unusta oma unistusi

kill your darlings

Allen Ginsberg: Some things, once you've loved them, become yours forever. And if you try to let them go, they only circle back and return to you. They become a part of who you are...
Lucien Carr: ...or they destroy you.

Allen Ginsberg: Be careful, you are not in Wonderland. I've heard the strange madness long growing in your soul. But you are fortunate in your ignorance, in your isolation. You who have suffered, find where love hides. Give, share, lose - lest we die, unbloomed.

06.06.2011/14

mu hingerahu rebib endast hinge välja. olen liiga kaua vaadanud kadumisse, tuli mu silmades on roostetanud ning mu armastuses on midagi jääs.
ära mitte kunagi kahtle selles, keda armastad.
tules ja jääs olen ma eimiski, kuid pääsemiseks oli hilja juba enne, kui siia jõudsin.
on jäljed, mis jäävad, ja jäljed, mida ei saa jätta.

26.10.2012

pariis.
tähed on siin teisiti.
täna püüdis ta mu silmapilgu.
ta ei jäänud piiride taha maha.

771

viljandi ja tartu ja soe hing

maailm

ära otsi mind kohtadest, kus ma kunagi olin.

vasta mulle

üks su soov, mis see oleks, mis minu võimuses täita?

768

maailm pole valmis veel

rännakud

ja hingamine läbi teiste puude

üks kõiksus

täna öösel võin kirjutada kurvemaid ridu.
ma armastasin teda ja vahel armastas temagi mind.
ta armastas mind ja vahel armastasin tedagi.
täna öösel võin kirjutada kurvemaid ridu.
mõelda, et teda pole. tunda, et olen ta kaotanud.
et mu armastus ei suutnud teda hoida.
öö on tähti täis ja teda pole minuga. see ongi kõik.
keegi laulab kuskil kaugel. kaugel.
mu hing ei ole ta kaotusega rahul. mu pilk tahab teda leida, et ta ligemale tuua. mu süda otsib, aga teda pole minuga.
me pole enam needsamad, kes olime siis.
ma ei armasta teda enam, see on kindel, aga armastasin hullupööra. mu hääl otsis tuult, et puutuda ta kõrvu.
teise oma. ta saab teise omaks. nagu enne minu suudlust. ta hääl, ta kirgas keha. ta põhjatud silmad.
ma ei armasta teda enam, see on kindel, aga võib-olla ikkagi armastan.
armastus on nii lühike, unustus on nii pikk.
mu hing ei ole ta kaotusega rahul.
kuigi see on ehk viimane valu, mida tema pärast tunnen, ja need on viimased read, mida talle kirjutan.
(P. Neruda)

täna öösel võin veel kirjutada kurvemaid ridu, aga enam rohkem küll ei viitsi ju.
tegelikult isegi täna ei viitsi.
elu jne

765

ma armastan sind vahel ja igatsen harva

764

maailm on raske, sest pead võitlema nende asjade eest, mida armastad. või hullem, sa pead võitlema nende asjadega, mida armastad. aga ma loodan, et sa õpid taas lootma. ära unusta, et seda, mida oled tundnud, ei saa sinult kunagi enam võtta.
tea, et hing kumab alati läbi jää ja hirm kaotada armastust on osa armastusest.