335

nii pööraselt oleksin tahtnud olla seal. alustada ja lõpetada koos sinuga.

334

võib-olla sa mõtled mu peale ja naeratad

333

mõni tund võib sind vabadusse viia

332

ehk siis, kui sa talle lille viid, saad andeks, et teda ignoreerinud, ära kasutanud ja jälestanud oled, hoolimata sellest, et hommikune kõne oli armas, aga seda sa ju siis veel ei teadnud.
ja talle viies mõtled, et ta on liiga armas ja hea ja sul on kahju (?), et ... siiski ei, ei ole kahju.
tema sügavamaid emotsioone ei tekita, see on rohkem kohustus, andeks palumine ärakasutamise eest.
temale, sest ta on lihtsalt vahva ja too tuli üllatusena. ehk oleks pidanud vaid punase kasuks otsustama.
ja talle lille viies katsud samal ajal end varjata. ebasobiv moment.

nüüd katsud jälestust varjata. sind võidakse näha.
ja talle koosveedetud aja eest. lubaduste ning nende murdmise ja ihade eest. petmise eest, juttude eest, olemasolemise eest. samal ajal kiidad ka tehtut. sa tõesti mõtled seda. sa oled seda momenti oodanud. kas ta märkas ka seost? temal on süümepiinad.
järgmisele segad jutule vahele. läheb ajalugu õppima? aga ükskõik. valik oli vale. see-eest ütled midagi, mida ei mõelnud. ta ei mõista ning võib valesti aru saada. saabki. aga iha pole kadunud. süümepiinad? ma ei tea. kas ta kordaks?

järgmine on lihtsalt kohustus ja talle südamevalu tekitamine.
pugemine? ei, nõnda palud vabandust, isegi kui ei kahetse. ta ei tea. te pole kunagi läbi saanud, aga tema sõnul oleks nüüd viimane hetk asja muuta. sulle isegi meeldiks see, aga vaevalt muutub.
viid, pärast mõtled, kas see ka tol momendil tal käel oli.
talle annad andeks võõrandumise. teistsugune ja sa kiidad heaks.
ei kallista. ometigi loodad vihjata, et see mis oli, oli okei ja see mis on, ei ole okei. nja, vaevalt mõista kergem on. eks aeg näitab, raske on kiita heaks.
viimane on lihtsalt lihtne, võluv ja armas. selliseid on veelgi. pärast ootad ja õnnitled neid ning saad vastu õnnitlusi. aega sul on.
ülepaisutatud surm, kus keegi unustati. noppida sügavamaid mõtteid. ei saa andeks saada, kui ei teata, mille eest andestada tuleb. vaevalt eal saaksidki.
on nii? nähti ka?

hüvasti 78.

331

a, et kui end täis tätoveerid, juuksed maha lõikad ja narkootikume ületarbid, siis suudad maailma petta ja mängida, et sul on ükskõik?

330

mis tuleb, ei tea

329

ma peaaegu murdusin ja nutsin

328

kuidas ma saan mägesi vallutada, kui siin ühtegi ei ole?

sa ei võta asja, mis mulle südamelähedane. sa teed niigi haiget.

327

näe mind

326

aga sinu ümber on reaalsus, ja reaalsus ei saa kunagi teada, mis sa mõtled

325

väärt sõbrad, õnnelik pereelu, mitmed naisterahvad, pungil rahakott, hubane kodu kadedusväärses rajoonis, andekus, intelligents, isikupärasus, ilu, sümpaatsus, šarm ja võlu - ei kuulu reaalsete probleemide alla.

324

... ja mina tekitan seda tunnet sinus

323

tundub, et nii kaua kui su kopsud paksult tõrva ja veri alkoholi täis, saad sa rahul olla.

322

vahet pole. sa ei saaks niikuinii aru.

321

mis sest, et ma sinuga peaaegu kunagi rääkinud pole. mis sest, et ma sulle kunagi silma vaadanud pole. et ma pole sulle kunagi seisnud lähemal, kui meeter. et ma pole sind kunagi puudutanud. mis sest, et sa arvad, et ma jäljendan sind. et röövin su sõpru. et tungin su ellu. mis sest, et sa naeratasid. või põgenesid. mis sest, et igale poole pöörates mina sul ees olen. mis sest, et ma sind häirin. mis sest, et leiad, et olen printsiipideta värdjas. et meid tegelikult nii palju ühendab. alatiseks. ja et sa mind jälestad. mis sest, et leiad, et ihaldan kõike, mis kuulub sulle. mis sest, et ma ogar ja kibestunud olen. mis sest, et sa hetkel üle 100 km kaugusel asud. meie sarnasus viib meid kunagi kokku.

320

lukustan kõik sõnasse inspiratsioon või tunne või armastus või valu

319

siiski on see vaid kujutlus, lootus, mille lõputus lõpuks ometi määrab selle täitumise võimatuse. julgeda seda endale tunnistada? uskuda seda? meil ei ole tegelikult midagi karta. võib-olla vaid pisaraid. või õnnelikku lõppu ajas, mille olemasolust me veel teadlikud ei ole. uskuda seda.

318

stockholmi sündroom