332

ehk siis, kui sa talle lille viid, saad andeks, et teda ignoreerinud, ära kasutanud ja jälestanud oled, hoolimata sellest, et hommikune kõne oli armas, aga seda sa ju siis veel ei teadnud.
ja talle viies mõtled, et ta on liiga armas ja hea ja sul on kahju (?), et ... siiski ei, ei ole kahju.
tema sügavamaid emotsioone ei tekita, see on rohkem kohustus, andeks palumine ärakasutamise eest.
temale, sest ta on lihtsalt vahva ja too tuli üllatusena. ehk oleks pidanud vaid punase kasuks otsustama.
ja talle lille viies katsud samal ajal end varjata. ebasobiv moment.

nüüd katsud jälestust varjata. sind võidakse näha.
ja talle koosveedetud aja eest. lubaduste ning nende murdmise ja ihade eest. petmise eest, juttude eest, olemasolemise eest. samal ajal kiidad ka tehtut. sa tõesti mõtled seda. sa oled seda momenti oodanud. kas ta märkas ka seost? temal on süümepiinad.
järgmisele segad jutule vahele. läheb ajalugu õppima? aga ükskõik. valik oli vale. see-eest ütled midagi, mida ei mõelnud. ta ei mõista ning võib valesti aru saada. saabki. aga iha pole kadunud. süümepiinad? ma ei tea. kas ta kordaks?

järgmine on lihtsalt kohustus ja talle südamevalu tekitamine.
pugemine? ei, nõnda palud vabandust, isegi kui ei kahetse. ta ei tea. te pole kunagi läbi saanud, aga tema sõnul oleks nüüd viimane hetk asja muuta. sulle isegi meeldiks see, aga vaevalt muutub.
viid, pärast mõtled, kas see ka tol momendil tal käel oli.
talle annad andeks võõrandumise. teistsugune ja sa kiidad heaks.
ei kallista. ometigi loodad vihjata, et see mis oli, oli okei ja see mis on, ei ole okei. nja, vaevalt mõista kergem on. eks aeg näitab, raske on kiita heaks.
viimane on lihtsalt lihtne, võluv ja armas. selliseid on veelgi. pärast ootad ja õnnitled neid ning saad vastu õnnitlusi. aega sul on.
ülepaisutatud surm, kus keegi unustati. noppida sügavamaid mõtteid. ei saa andeks saada, kui ei teata, mille eest andestada tuleb. vaevalt eal saaksidki.
on nii? nähti ka?

hüvasti 78.