ma rändan ajas tagasi. ma ei mäleta, kaugele ma minema pean. aga ma lähen tagasi. ma pean tagasi minema selleks, et end mõista. ma vajan veel i'll follow the sun-i korduse peal. ma ei ole veel päris tagasi. ma kohtan kahte margust 24 tunni jooksul. nad valetavad. aga las nad olla. on kaks tuletõrjet ja kiirabi ja on esimene välgunool, mida näen. kõik saab otsa ja on spontaanne lahkumine. on kutsikas nimega johnny, ma panen oma koera nimeks john l., ma luban, ja on väikesed varbad ja käed. on folgisüütus ja folk. on poolvend ja ta pere ja sugulased ning kaunis viljandi. on sõber, kes sai tartu ja sa oled õnnelik. on läbinähtav õrritamine ja koosveedetud öö. vahepeal räägid suvalistele, kes on sinu jaoks liisbet. on magamata öö ja kurjad sõbrannad. on folk ja on viljandi. on kirsse ja on sõbrad. on igatsus, show off ja täielik huumor. on anni ja on imeline viljandi. järv. pilgud. on draamasi ja kõik on segamini läinud. ma ei tea praegu, mis päev oli mis päev. aga see ei loe. oli valus ja olid läbinähtavad teod. oli üllatusi ja rõõmu. uusi inimesi ja viljandi. mu sõnad on liiga tühjad. ma jätan seedimise ja ma pole 4 päeva kodus käinud. või nädal aega. ma ei taha seda laulu enam. ma ei suuda mõelda ega asju kronoloogilisse järjekorda panna. kõik on sassis ja kaheksa korda tagurpidi ja edaspidi ja igatepidi väänatud. kui sa lahkud kell 1.55, siis paratamatult on sees tühi tunne. aga see selleks. tema temaks. liiga palju on olnud. sa üritad asju halvemaks keerata ja inimestele hävituslennukeid peale saata, aga see ei tule sul välja. sa räägid ikka tõde. varjad palju, aga räägid ainult tõde. sa näed, et see mõjus. sa ei jaksa kuulata kuidas ta ei tea ja ei tea ja asjad on nii ja naa. hävita end. ei. valetan. mul ei ole sinu vastu midagi. ma olen kummalisel moel õnnelik ja mind ei häiri see. mul käib ikka see sama laul. ma ei elaks inimväärset elu, kui mul poleks 3 inimest. tänu neile on mul kõik puht inimlikud vajadused rahuldatud. ma armastan neid, ma ei oska võrdlust tuua kui palju, lihtsalt palju. ma polnud nädal aega kodus käinud. anna andeks ja anna andeks, et ma kooki ei oska teha. ma armastan oma vanemaid. ja ma olen nädal aega tsüklis olnud. mul ei ole kuu aega raha olnud. ja on liiga palju mainimata jäetud. ma ei taha kirjutada. ma tahan nii palju oma sees hoida. kuni lõpuks plahvatan. või saan otsa. ma igatsen oma inimest tartust. ja ma jälestan sind, ma kaitsen oma inimesi. sa oled mu keha peal ning ma ei jaksa mitte midagi seedida. ma kardan nii meeletult, aga ometi ei tee ma midagi. ma ei taha tõde teada. ma käitun su asjadega lohakalt. anna andeks. ma lasen asjadel voolata ja tegelikult on mul nii ükskõik. ma olen end käsile võtnud ja hoian end vaevata vaos. ja ma ole kunagi nii avalikult ja otseselt kirjutanud, aga mul on endiselt ükskõik. ma kohtasin toredat neiut ja ma tean kellele oma viha suunata. ma tean, kes seda väärib. ja ma olen nii väsinud ja mul on nii kõrini ja kui ma hommikul üles ärkasin, oli mul kooki. mul ei ole mitte kunagi kooki. ma ei olnud folgist saati kodus käinud. ma tahtsin eile lihtsalt koju. nüüd ma tahan lihtsalt liisbeti. ja veel sündmusi ja asju ja juhtumeid, mida mitte seedida ega millele mitte mõelda. ma ei taha end leida. ma tahan ära kaduda, kuhugi kaugele-kaugele või otsa saada. aga olemas olla. ja välja minna. ja sõpru näha. jah, ma tahangi sõpru näha ja veel sündmusi ja asju ja juhtumeid, mida mitte seedida ega millele mitte mõelda. ma tahan saata hävituslennukeid selle suve ja inimeste peale. ja ma tahan kõiki emotsioone korraga. ma tunnen kõike korraga. ma ei tea mis ajas ma olen ja vinüülilt käib i'll follow the sun.
