kui ma ellu jään, ootan ma öö ära, et järele mõelda. öösiti, siis suikub inimese mõistus ja asjad on veel vaid lihtsalt olemas. kõik, mis on tõeliselt tähtis, omandab jälle kuju, tõused taas üles päeva häirivast liigendatusest. inimene asetab oma tükid külg külje kõrvale ja on puu sarnaselt taas rahulik.
