õhk on jäine ja põletab nahka auke. ma hakkan taas jõudu kaotama. igal hetkel puruneb üha uusi lennukeid mu kohal kildudeks. öösel olid jälle painajad külas.
hommikul oli kõik nihkes ja kriipiv.
leevikesed langevad traataedadelt väikesteks tükkideks. purunevad kildudeks ja jahtuvad vereks.
kriipivad küünised mu sisemuses on jälle üles ärganud ja ennast meelde tuletama hakanud. õhk on paksem kui betoon, ka telliskive oleks kergem sisse hingata kui hapnikku.
mu sisemus on palavikuline.
ma jooksen end vastu seinu tühjaks.
veri on halb ja teravate asjadega mängimine on ohtlik. palun, ärge tehke endale haiget.
