kolmapäev, 20. juuni 2012

ma usun sinusse jätk

siis, mõnikord, kui ta nägu vetesügavustest ülespoole hõljus, lõi teda üks ere mälestus nõnda, et vesi avanes ja ta tundis, kuidas ta õhu järele tormab. vesi valgus ta näolt minema, juuksed voolasid tagasi. ta ei surnud enam. ta oli seal. ta oli tagasi tulnud.