ma lähen ära

ma olen öine meri ja paljud haruldased paigad.

veel pole hilja, püüan mitte surra. veel pole hilja, püüan olla õnnelik.

690

ma unistan leppimisest iseendaga.

689

ma kartsin, et ta kaob. et teda tegelikult ei ole. ma ei julgenud teda usaldada. ma teadsin, et ei saa end talle avada.
ta murdis mu seinadest läbi. ta lõhkus kõik, mis mind tema eest kaitses.
ta voolas mu sisse.
ja nüüd on ta kadunud. teda ei ole. teda ei ole kunagi olnudki.
istun pimedas toas ning kraabin teda oma tühimikest ja lõhedest välja.
see on valus ja verine.

688

ma unistan maailmast, kus inimesed julgeksid toetuda oma tõekspidamistele.

687

vahel käib mu hing pihlakapuu okstel kõndimas. sügis on praegu jälle nii ilus.
sa oled voolanud läbi mu peopesa muinasjuttudest välja.
ma igatsen sinu kadunud nägu, mille kaudu nägin enese sisse.
mu kopsudes on veel alles mõned ahmimata hingetõmbeid. väikeste draakonite kõrval.