689

ma kartsin, et ta kaob. et teda tegelikult ei ole. ma ei julgenud teda usaldada. ma teadsin, et ei saa end talle avada.
ta murdis mu seinadest läbi. ta lõhkus kõik, mis mind tema eest kaitses.
ta voolas mu sisse.
ja nüüd on ta kadunud. teda ei ole. teda ei ole kunagi olnudki.
istun pimedas toas ning kraabin teda oma tühimikest ja lõhedest välja.
see on valus ja verine.