mulle meeldivad mu teised maailmad palju rohkem

võõrad maailmad

ma jooksin minema. ma jooksin endast välja, sinust eemale.
ma olin vaba kõigest.
sel õhtul õppisin ära mägede hääled. ma maalisin tuultevärvidega ja uitasin mööda radu, mis ei olnudki tegelikult rajad. ma olin kohtades, mida ei ole olemas.
hiljem, kui tagasi tulin, kuulsin, kuidas hunt nutab, ja ma teadsin, ma olin su kaotanud.

739

sest kõik kipub juba hingeauke pidi ära voolama

kodukamar

siin peab küll ettevaatlik olema, et hing ära ei külmuks, sest külm hing on külm ja külm on niigi.

ma tulen tagasi ja naeratan

jah, tükk-tükihaaval rebiti mult tiivad. alles jäeti vaid valu ja veri ja karjuvad tiivanukid.
poolenisti hingama - seda pidin ma tegema.
poolenisti ei ole võimalik hingata.
kohas, kus lapsed mängivad tänavatel klaaskuulidega, kus teed on marmorist, kuu alatasa naeratab ja vesi tegelikult lapiz lazuli mäekristalli kildudega, mis sätendavad päikese käes, ärkasin ma jälle ellu. ma hingasin jälle.

jah, ma olen tagasi saanud oma tiivad.

ja siit edasi teen, mida tahan

735

ma pean seda teadma. ma pean teadma, et sa ei ole meelepete. 

unerohusegadus vol triljon

kuni polaarpäev saab otsa

muuseas, ma armastan sind

kallis, kas tead mis? märts on. see tähendab, kevadkuu. see tähendab, me elasime üle.