jah, tükk-tükihaaval rebiti mult tiivad. alles jäeti vaid valu ja veri ja karjuvad tiivanukid.
poolenisti hingama - seda pidin ma tegema.
poolenisti ei ole võimalik hingata.
kohas, kus lapsed mängivad tänavatel klaaskuulidega, kus teed on marmorist, kuu alatasa naeratab ja vesi tegelikult lapiz lazuli mäekristalli kildudega, mis sätendavad päikese käes, ärkasin ma jälle ellu. ma hingasin jälle.
jah, ma olen tagasi saanud oma tiivad.
