me jäljed olid alles hommikusel lumel ja sinu jäljed põletasid mu naha peal. meie jäljed sulasid läbi ükskõikse maa. nad kadusid ja keegi ei tea neist. kas neid oli või kelle need olid.
aga sina sulasid minu sisse ja nüüd voolad sa mu verega ühes.
sa oled tuli ja selleks, et olla, neelad ära mu õhu. sa lämmatad mu, aga ma ei saa sind enam välja.