selle tänava ääres, otse väljaku lõpus, seisad sa paigal. ja mida sa teed? kas sa ei joonistanud ennast mitte jälle tema kõrvale õhku, mis on juba täiesti külm? ja otse sõrmede vahelt lähed uuesti ära, ütlemata ühtegi lauset. küsimärk kui haav püsib ta elavatel huultel.
kas ma sain sinust aru, sa kutsusid teda jälle? ma tunnen teile kaasa. su terav nuga lõikab läbi ta koed. tal on hirm. las su armastus magab enne kannatust, mis kuhugi ei jää. ma valvan. kui sul enam muud ei ole saata, saada mustad suled oma surnud tiibadest.
kui kõik on lõppemas, kas siis jääb ainult loota, et algab miski, mida keegi meist ei oota? mida võib juhtuda veel tuha all, tules ja jääs?
ole nüüd ise lootus. ole ta viimane kiir.
kõik on veel olemas.
v.luik
