ma ohverdan oma õnne, soovides seda teistele. ma kaotan nii oma hinge. elan teistele ja olen enda jaoks keegi võõras.
vahel ma kukun sodiks. röögin ja veritsen ja purunen. kuid tükid tuleb kokku koguda, haavad puhtaks lakkuda ja kinni siduda. tuleb edasi minna.
võib-olla ma olengi siin selleks, et teistele teed luua. ma ei tea seda veel. aga ma tean, et ma ei tohi kahetseda oma elu.
see on minu elu. ma ei tohi seda kahetseda.
