maailma ära kadumine ja igihaljade aasade ülesotsimine. kusagil, ma tean, kusagil ei jää ühtki hetke puudu ja küünealused on alati puhtad. ja seal on kerge ja seal võib samamoodi laostuda, nagu ott ilvese kõne ajal. ja mu silmalaud oleksid seal imekerged. kõigel lastaks olla ja ma saaks tähed kätte võtta. jalalabad ei läheks krampi ja seal võib rahus sirbi ja vasara maha pillata. ja ükski kgb ohvitser ei ründaks ristküsitluseks enam mu korterit. kui ma selle koha leian, kirjutan sulle kirja ja saadan selle teele pudelipostiga, sest jah, seal on meri ka. kohe seal samas, vaata. ma saan tunda merelõhna ja paitada tähti. ükski asi ei käiks vastukarva ja ma jalutaksin tuule peal. ma teaksin igat sõna. ja millest kirjutas wilde, anvelt või salinger. ma saaksin kätte kõik laulud ja sina võid ka tulla. sa ei vajakski uut elu. ühegi väikese tüdruku pärast sa muretsema ei peaks. ainult sa peaksid kõigest lahti laskma ja laibad maha matma. hauakivile kirjutame meie nimed. me ei peaks teineteisele vastu jalutama enam üheski koridoris.
