513

ma ei hooli sellest, et ma pole esmaspäeva hommikust saati maganud. see hommik on nii kaunis, et ma lähen kooli ringiga. ja jään kaks tundi hiljaks. ma kuulasin linnulaulu. ma olin seda terve talve oodanud. ma tahtsin nutta, aga olin täiesti vakka. eemal sõitis rong, mõned üksikud autod möödusid minust. ja vana tädike pühkis maja ees trepilt lund. ma jõudsin kooli just siis, kui linnud end tummaks olid laulnud. see juhtus just praegu.

kui sa võib-olla, et ei tulegi enam tagasi, siis sellistel hommikutel saan ma ikka õnnelik olla.

512

sina, kel on veel alles veri ja hääl, jutusta mulle üks lugu, mille ma olen ära teeninud.

511

ma suren ma sünnin uuesti ma köhatan

510

ma olen öösse jäänud

509

ma olen hinge närimine ja unetu öö.

508

kõigepealt tõstan mina silmad ja siis tõstab see, mida ma nägin, mind.

507

ma olen iseennast kaotanud. ma olen keegi, kes ma ei ole.

506

oma juustes tunnen leivategemise lõhna.

505

ennast su südames näen ja nõnda rahu mu meeltesse vajub

504

kes sa oled ja miks sa mind rahule ei jäta?

503

sa armastad mind 3 korda

502

ma olen haav. ma olen hundi ulg.

501

ma vaidlen vastu kõigele, mida te ütlemata jätate.
ma hoian sind oma hääles.

500

täna varahommikul tuletati mulle mu eksisteerimise põhjus meelde.
ma tundsin vaid kohutavat tahtmist põrandale oksendada.
ma ei saa elada ilma oma eluta. ma ei saa elada ilma oma hingeta.

499

ütle, mis värvi on sinu taevas?

498

kuula, kuidas mu süda peksab. ma tunnen lõhestatuse lõhna su juustes. ma panen ära minnes silmad kinni, et sind kaasa viia.
ma olen jäälillemüüja.

497

ma hakkan taipama, kuidas sind iga oma sammuga üha enam kaotan.
mul on kahju. ma sooviks, et see oleks teisiti.

496

Nagu sa oled märganud, ei ole minuga viimasel ajal kõik korras olnud. Justkui ei tunneks ma enam iseend oma eksistentsis ära. Kohutav ärevustunne, millega ma ei suuda tegelikult võidelda muul moel, kui edasi liikudes ja üritades sellest mööda minna, nagu ma alati olen teinud.

Ma uskusin, et sinu armastusest on küll. Ma mõtlesin, et sinu armastamisest ja sinu armastusest on küll, et seda ärevust vaigistada. Seda, mis pidevalt sunnib mind edasi otsima ja mis tähendab, et ma ei koge kunagi vaikust ega rahu või isegi mitte õnnetunnet või "heldust". Ma arvasin, et see ärevus saab vaigistatud, kui olin koos sinu ja kindluse ja teadmisega, et sinu armastus on mulle parim. Parim, mis mul eales on olnud ja parim, mis tulla võib. Sa tead seda.

Ma lootsin, et mu kirjutamine toob mulle kergendust, et mu "rahutus" laheneb selles nii, et ma suudaksin uuesti leida sind. Aga ei. Tegelikult on see muutunud hullemaks, ma ei suuda isegi kirjeldada seda olukorda, milles ma tunnen, et olen.

Ma tean mida see mulle tähendab ja millisesse tsüklisse see mind kisub.

Ma ei ole sulle kunagi valetanud ja ma ei kavatse sulle ka praegu valetada.

Mis iganes juhtub, pea meeles, ma armastan sind alati samal moel, omal moel, nagu ma olen seda teinud sellest päevast alates kui sind esimest korda nägin. Pea meeles, et see kestab minus edasi ja ma olen kindel, ei sure kunagi.

Ma oleksin tahtnud, et asjad oleks välja kukkunud teisiti.

Hoia end. Ole tubli.

495

aeg ei võta ära hingevalu

494

lõpetage ära. jätke mind rahule. palun.

493

ma seisan mäejalamil ja vaatan langevat tuhka. ma seisan ja nõnda, kuidas ma seisan, langeb tuhka mu jalgade ette.
ma loodan ikka veel oma sõgedastes kujutlustes.
kinnipüüdmisel, seal, kus tiirlevad pühakutest linnud, ei lasta mind päris pärale, sest see võib tähendada lõpmatuse lõppu.
ma seisan mäejalamil ja vaatlen, kuidas tuhk langeb mu jalgade ette ja mina olengi korraga tuhk. tuhk mäejalamil - iseenda ümber ehitanud.
ka miljoni aasta pärast seisan ma siin samas mäejalamil ja mõtlen seda sama tunnet, ise samaaegselt raskeid tiibu kandes.
ma lendan laavajõgede kohal.

492

viirastus oli minust ette jõudnud, ta seisis seal ja vaatas väravapulkade vahelt välja.

ma ei jaksa rohkem haiget saada. ma ei jaksa tunda rohkem valu. ma ei jaksa enam üle elada neid vihkamisi, solvamisi ja mõnitamisi. ma ei jaksa enam hommikuti kooli tulles oma verejookse kiiremini hüübima sundida. ma ei jaksa varjata oma sinikaid, valetada armide kohta. ma ei jaksa koju tulles jälle uut keretäit oodata. ma ei jaksa enam saada sinult kirju, täis vihkamist ja põlgust. ma ei jaksa neid kirju saada kelleltki. ma tahan ära. ma tahan ära kõigest, mida ma seni olen teadnud. ma hävinen tükk-tüki haaval ja ma ei tea palju mind enam alles on. ma tahan vabadust. ma tahan kuhugi, kus on hea. kusagil ju peab olema hea.
ma tahaks lõpuks ka oma õnne.

490

ma kaon oma hinge hüüetesse. oma lõhkuvasse pähe. kõikidesse nendesse ärkvel oldud öödesse. ma jooksen endast mööda ja söövitan end aina ja aina enda sisse. kuid samas olen ma ikka veel olemas, andes iga päev uutele maailmatele oma armastuse ja terekäe. 

489

ma vihkan inimesi. ma kasutan neid ära.

488

ma olen seda igatsenud nii kaua ja nii püsivalt, et ma olen veendunud, et ma jõuan selleni - ja varsti -, sest see on hävitanud kogu mu olemuse ja ma olen ise kadunud selle täitumise ootusesse.

487

ma otsin teed vabadusse. ma tean, et see on kusagil, kuna ma olen sellest nii palju kuulnud. ma ei tea, kuidas sinna jõuda ja milline see on. võib-olla pean ma järgima mingit tähte, võib-olla esimest liblikat. võib-olla pean ma ronima mõne mäe tippu või minema 72nda tänava loodenurgale. ma ei tea veel. see on alati mujal. see on alati teistmoodi. ma sündisin vabadusse. ma usun, et ma oleks seal õnnelik.

486

ma tunnen kogu aeg, kuidas rongid mu akna tagant mööda sõidavad, aga kui ma välja vaatan, pole seal midagi peale hoolimatuse, külma ja ühe kirsipuu.
mu maailm ei püsi jälle paigal.
ma ei ole jälle neli päeva maganud.

485

ma mõtlen sinust juba kolmandat päeva ja see ei vii mind kuhugi. ma tahaks minna endast välja ja päris otsast alata.

ma armastan sind.

jah, ma kardan, aga ma teen seda siiski.

484

ma tahaks sinust tüdineda. ma tahaks, et ma oleks selleks võimeline. ma ei taha enam tunda seda, kuidas su naer mu kopsud põlema paneb ja ma ei taha, et mu maailm enam sinu ümber keerleks. ma tahan, et mul oleks ükskõik sinu tujudest ja unistustest. et mind ei rõõmustaks see, kui sa oma peremustrist välja murrad, sisetunnet järgid ja majanduse asemel ajalugu õppima lähed. ma tahaks, et ma suudaks sinust mööda minna.

mul on täna nimepäev

483

teine täht paremalt ja otse hommikuni
ma tahan ära

482

nurme tänaval oli kell 9 hommikul rähn. ja ma mõtlesin sinu peale.

481

ma tunnen, kuidas sa mulle kuklasse hingad. ja ma tunnen su seda eriskummalist lõhna, millele ma mitte kuidagi mingit nime ei oska anda. ma tunnen su soojust ja su ettevaatlikkust. ja ma tunnen su hirmu. hirmu enese, teiste ja teadmatuse ees.
ja see ei lase mul magada.

ära karda.

ma armastan sind.

480

ma olen hajameelne. ma olen auto klaasipesuvedelik. ma armastan sind.

479

ma nägin üleeile trammis üht tüdrukut. ta vaatas mulle oma põhjatute ja tuhmroheliste silmadega otsa. lõikavalt ning läbitungivalt, ettehoiatamata. mul hakkas tol hetkel kohutavalt halb, sest ma ei olnud valmis silmadeks, mis varjavad endas kogu universumi ja eksistentsi saladusi.
aga ma tahaks neid silmi veel näha. ma tahaksin neid silmi tundma õppida. ma riskiks nende pärast peapöörituste ja õhupuudusega. ma riskiks nende pärast kõigega, mida ma seni õigeks olen pidanud.