613

ma kardan, et olen end petnud.

sa oled hakanud mind unustama

sa võtsid minult lubaduse, et ma mitte iial ei kao. sa palusid mul end oodata.
ma mäletan, kuidas sa tahtsid, et ma sulle alati silma vaataksin. sa vist teadsid, et ma ei suuda nii valetada. ma olin harjunud valetama kauni ütlemise ja hirmu pärast.
sa naersid alati, kui mul sinuga vesteldes kõik sõnad kurku kinni jäid.
sa ei avaldanud enda kohta midagi, aga teadsid igat minu tunnet. ja ometigi kartsid sa.
kartsid, et ma kaon ja et ehk olingi juba kadunud.
ma olin olemas. ma olen alati. ma ju lubasin sulle.

miks sa mind täna ära ei oodanud?

611

sa oled keegi, keda on huvitav avastada. avastamine on protsess, kuid minus ei ole kannatlikkust. ma janunen su sisemuse järele ning õhinal rebin ma selle lõhki.
ma leian ainult verd ja soolikaid.
ma olen murtud.
ma pean ära kaduma veel enne, kui verine pori jõuab valguda maasse tagasi.

sa oled sisutühi.

610

- kuidas sa saad naeratada vastu sellele lõikavale valule, mis sind iga päev saadab? kuidas sa saad armastada nii, et hingatagi ei jaksa?
- see päev ei kao kuskile, et mul oleks millele toetuda. ma olen seal juba olnud
- sa pead tõe ja paratamatusega silmitsi seisma
- ma olen nagu heinamaa, mis hakkab kevadel märkamatult õitsema. olen nagu järv, mille üle liigub kerge tuulehoog
- sa oled segi. see hävitab su
- ma jõuan oma mägede südamesse
- seistes seni alasti igale ööle vastu
- kas või
- ma palun sind

609

praegu on kõik ainult võlts inimese edasielamine.

608

sa viid mind tagasi sinna sügavasse pimedusse, kus on ainult ulgumine ja hammaste kiristamine.
sa ei ole mulle hea.

607

tajuda lõpmatust ühes hetkes. ületada enda ja võimaluste piirid.

606

mu kirsipuu õitseb ja kunagi jalutan ma jaapani aedades.

605

ma vaatasin täna, kuidas sa koju läksid, ja sa meeldisid mulle.

604

ma ei tea oma nime ega mäleta elu. ma olen oma hingest vaba.
ma olen rohkem elus kui kunagi varem.
ma tulen tagasi. täpselt samamoodi nagu me kõik tuleme tagasi. täpselt samamoodi nagu sina tuled kunagi tagasi.
vabadus on valu.
ma armastan sind kaugelt ja salaja.

603

mul ei ole sellest mälestusi, aga ma tean, et olin väiksena õnnelik.

602

me istusime viljapõllul. oli vist koidik, sest ma tundsin hommikust kastet oma külmunud taldade all. ümberringi oli udu.
mulle meeldib udu. sinna on nii lihtne ära kaduda.
ta jutustas mulle oma lugu. ta teeb seda tihti. vahel mulle tundub, et ta ei tea, et ma seda juba sadu kordi kuulnud olen. ta räägib nagu poleks me kunagi kohtunud.
ma saan sellest aru.
me oleme igal ööl keegi uus, kuigi meie lood on samad.
meie minevik ei muutu, me õpime seda vaid teistmoodi tõlgendama.
ma armastan ta lugu. ma võin seda lõputult kuulata. lugu on üks, kuid sellel on tuhat tähendust. iga kord, kui ma seda kuulen, olen keegi teine. iga kord on see minu jaoks uus.
ta ei räägi kunagi oma loo lõppu. ta ütleb, et sellel ei ole mõtet. tema lugu läheb lõpust edasi. pealegi tahab ta mind homme jälle näha. ta ei ütle seda, aga ta otsib mind ülesse.
ma olen alati mujal, aga tema eest peitumine on sama, mis iseenda eest põgenemine - võimatu. ta leiab mu ülesse. ta leiab mu alati.
vahel on mul tunne, et tema olengi mina ja vastupidi.
sellest ajast saati, kui ta mind esimest korda nägi, ei ole mu sisemus minu enda oma. me oleme ühte sulanud.
me vajame üksteist.
me tahtsime olla vabad ja tegime omalt poolt kõik, et see iial teoks ei saaks.
me oleme vangis üksteises.

ma tahan paljajalu kõndida

lihtsalt tõusta ja minna. kaugele, kuni päris ära. ainult minna ja oma silmaga näha.
ma ei taha olla. ma ei taha enne midagi lõpetada. ma ei taha midagi kaasa võtta.
ma ei taha tagasi tulla.

ma neelan verist sülge

mida vastata neile, kes sinult vastust ei küsi?

599

tule ja ole kes sa oled. nii tundub nagu elu oleks tõesti olemas.
elu, mis pole võitlus.

598

kuskil maailma äärel, kus metsad saavad taevaga kokku, seisab maailm mu ümber vait. minu maailm, kõik, mis ma tean, on kaugel ära.
tuul käib läbi kõigest, mis ma olen.

sinu ja kõige vahel, mis sa tead, sinu ja su enda vahel, on terve maailm. ja tuul ja maailma äär ja mina.

sa tekitad minus jälestust

ma jälestan seda, et ma ei suuda sinust mööda minna ilma nende keemiliste-füüsikaliste-bioloogiliste-jälestusväärsete reaktsioonideta, mida ma nii kohutavalt jälestan.
ma armastan sind, aga ma ei taha sind mitte kunagi näha.

596

ma pean väga tasa käima, silmad maas. kui ma vaataks, tunneksin su vere ära ja kukuksin seejärel kildudeks suurde ja tühja maailma. ma pean tõesti väga tasa kõndima.
kallis, see pole enam süüdistus.
nüüd, kus sa oled vaba hingest, unusta. las mina mäletan.
seinad murenevad ning ma jään taevaga üksi nagu päris alguses. siin pole varje, ruumi ega kaugust.
meie varjud olid väga pikad.
olen üksi keset valet. üksi iseendas. ma tean seda kõike, ainult valu on uus.
valu on alati uus.
ära küsi minult, mida ma mäletan.
ma pean väga tasa käima, silmad maas, sest kui ma silmad tõstaks, näeks ma, et su hing põleb möödapääsmatult ning et tähtkujud murduvad su silmades.
me oleme läinud oma teed. kunagi leiab keegi õnne me kildudes.

595

tolmust ja värvidest saavad uued liblikad

594

see oli meie viimane päev iseendina.

kas sa lähed ja otsid üles oma olemuse?

ütle mulle parem, mis sinust edasi saab? kas ma kuulen sinust veel?

592

mul on hea, sest ma tean, et sa oled siin.

591

me tulime ära. meie jälgedes kasvab kõik, mis varemgi. me tulime teed, mis polnudki tee. maa, kuhu jõudsime, ei pruugi meist teada.
oli liiga vähe, et elada, liiga vähe, et luua. nüüd on uued labürindid, uued laaned ja tarkused. on teistmoodi paratamatus. on nii palju vabadust. piirid jäid teisele poole piiri. me elame nüüd väljaspool neid kohti ja päevi.
kuid kuskil lõpeb kõik ja edasi saab vaid tagasi minna.
olla nii kaua ära, olla nägemata. olla mereta, õhuta, rändlindudeta... kuhu sind viidi!? kuhu sa jäid? kas sa oled unustanud elu? tule, ja käime parem veel mõned õhtud siin. sina läbi sõdade taastamiste ja metamorfooside hirmu. ning mina jälitades sinu varje ja jälgi, et sinuga lõpmatuses kohtuda. et vaadata jälle endasse läbi teineteise. puhas ja arusaadav ühisosa. tõde.
ja kui on aeg tõusta, ei lase tuhk meie käsi lahti ning tiivasulgedel jäätub allikate udu.
kallis, kas sa palun võiksid oma maa punastesse soontesse tagasi sulada? ma kardan asuda vaikides vaatama omaenese silmi, midagi mäletamata...
need neli seina on varsti tuhk. põlenud põlevkivi tuhk. läbinähtavaks ja läbikuuldavaks muutuvad kaugused. mu tiivad lehvitavad juba varje ja elusat tuult. ütlemiste ütlematajätmine las lõppeda.
lohutust ei ole ja lohutust ei olegi vaja. kõik, mida tasub uskuda, on kuskil alles. mõnikord, enne, kui uni tuleb, meenutatakse seda meile.
kord me ju tuleme tagasi. kord me tuleme kõik. valgus toob valge liblika tagasi teispoolt pluuto orbiiti.

590

me peame ohverdama selle planeedi, et avastada teisi

589

sa teed mulle haiget, palun ära tee mulle haiget.

588

mu kodu on äraigatsus

587

ma olen kadunud orgu ära eksinud ükssarvik. ma olen õnnelik.

586

ma tunnen end iseendana kaitsetuna ja seetõttu olen ma tihti keegi teine. aga kogu aeg kedagi teist mängides on oht iseend ära unustada. ma unustan tihti ja ma kardan seda kohutavalt.

faktid

mu lemmikkirjanik on jeanette winterson.
no99 on mu lemmikteater, kuna seal on kõik 5 mu lemmik eesti näitlejat.
mulle meeldivad lõuna-korea draamad ja vanad disney multikad.
ma teadsin juba aasta ja seitse kuud tagasi, et nüüd on kõik perses.
ma tahaksin viljapõldudel joosta ja lamada, aga ma kardan, et seal on maod.
ma kardan kohutavalt madusid.
mul läheb vere ja organite ja sisikonna jne mõtlemise peale süda pahaks.
vahel ei saa ma mitu ööd järjest magada.
kõikides oma mälestustes ja meenutustes näen ma end kõrvalt.
ma valin raamatuid nende viimaste lausete järgi.
ma vihkan õunahammustamise häält.
ma armastan piparmünti.
mu koera nimi oli ashleen kronis ja ta suri enne mu sünnipäeva ära. ma tahaks endale kollit.
ma ei suuda vihane olla.
mul on 3 venda + 3 õde.
ma tahaks maale ja ma olen tartus sündinud.
ma usun, et inimesed on head ja ma pettun tihti.
ma olen heasüdamlik ja naiivne.
ma ei söö kala.
ma olen teinud elus palju vigu.
ma süüdistan end tihti.
sa ei tunne mind.

584

ära. kunagi. unusta.

583

miski sinus paneb mind tahtma sulle tõtt rääkida