648

ma tean, et sa kardad. ma tean, sest mina kardan ka.

ma igatsen sind

kus sa oled, et sind mitte kusagil ei ole?

kontroll

eksistents. millist tähendust see omab? ma elan oma elu parimal võimalikul moel. minevik on nüüd osa mu tulevikust. olevik lagunemas koost.

645

ma ei mäleta sind enam.

644

minu sees on igavik ja tuhat võõrast maailma.

643

ma olen su järgmine samm.

nende viimased sõnad

ei suuda enam, ma armastan sind ikka veel, saa õnnelikuks jne

641/elu

vahel on perses ja vahel pole ka. 10 aasta pärast on täiesti ükskõik.

jää

ma nägin sind unes.

639

sest ma näen hunti sügaval sinu sees.

see on tema lõpu algus

midagi muutus, kuigi mitte midagi ei muutunud. ma ei oska seda paremini seletada.

aitäh sulle.

ma usun sinusse jätk

siis, mõnikord, kui ta nägu vetesügavustest ülespoole hõljus, lõi teda üks ere mälestus nõnda, et vesi avanes ja ta tundis, kuidas ta õhu järele tormab. vesi valgus ta näolt minema, juuksed voolasid tagasi. ta ei surnud enam. ta oli seal. ta oli tagasi tulnud.

võib-olla oled see sina

ta hingas sisse, ihkas külma ööõhku, kuid soolane vesi oli see, mida ta hingas. ta keha oli soolast vett täis. ta oli juba uppunud. ta ei tulnud enam pinnale õhu järele. ta hõljus maailma all ning kuulis selle jõhkrust. ta tunnetas ähmaseid varje enda ümber. ei midagi enamat.

635

need on minu lood ja põhjus, miks ma olen see, kes olen.

634

minu hullus algas teie tühjades silmades.

see roheliste silmadega tüdruk

ma armastan teda, kas teate?

tartu

kodu

631

tee mind lahti. mine minust läbi. ära oota. elu on lühike. elu on ebakindlus ajas.

630

hingad sisse. hingad välja. sinu rütm on teistsugune kui mul. ma tunnen selle ära.
ma leian sinust maailma alguse.
ma armastan sind.
mida muud ma saaksingi öelda?

629

ma olen pooleldi katki, pooleldi terve.
ma alustan taas.

628

mu soontes voolab jahutusvedelik.

ma tahaks elu, mis ei oleks võitlus

ja võib-olla kaduda kuhugi sügavale. lõpmatusesse, kus pole midagi tunda ega kuhugi jõuda.

626

ma nägin unes, kuidas ma vaatasin kõrvalt oma kuristiku äärel magavat keha. sa istusid rätsepaistmes veidi eemal ning vaatasid seda sama objekti keskendunult, kuid erakordselt tühjalt.
tundus, nagu see oleks olnud miski, mida sa oled teinud juba kaua. miski, mis oli mingisuguse tühise valiku tagajärg ning tolleks hetkeks juba harjumuseks muutunud paratamatus.
sa teadsid, et mu hing vaatab meid. sa palusid sel mitte karta. sa ütlesid, et kõik on korras. sa ütlesid, et valvad mu üle.
ma olin su elujõust tühjaks imenud.

ma ei tea, mida see tähendas ja ma ei tea, mida sa mulle tähendad.
sa oled minus midagi muutnud. tükike sinu olemusest on segunenud minu sisemusega.
ma ei tea, kas see on hea või halb.

625

ma ohverdan oma õnne, soovides seda teistele. ma kaotan nii oma hinge. elan teistele ja olen enda jaoks keegi võõras.
vahel ma kukun sodiks. röögin ja veritsen ja purunen. kuid tükid tuleb kokku koguda, haavad puhtaks lakkuda ja kinni siduda. tuleb edasi minna.

võib-olla ma olengi siin selleks, et teistele teed luua. ma ei tea seda veel. aga ma tean, et ma ei tohi kahetseda oma elu.

see on minu elu. ma ei tohi seda kahetseda.

vaata, kuidas ma tükkideks kukun

sina, kellele ma kõik olen andnud, rebi mind puruks. vahet ei ole. ma olen sellega juba harjunud.

ma loodan, et sa oled õnnelik, olles röövinud minu oma.

623

ma sooviksin pääseda su silmade taha ja vaadata maailma läbi sinu.

622

jutusta mulle üks lugu ja ma ei ole enam kurb.

621

vahel jõuab mu isiklik planeet oma päikese soojusele järele.

620

me nõudsime endale universumi õigusi. me olime olulised.
me olime siin ja seal ja mitte kuskil. me olime omaenda planeedil ja päikese soojusele lähedal.
me olime olemas ja me olime õnnelikud.

619

me oleme vaadanud üksteist nii kaua, et ainult meie teadsime, mis oli kalju või pääsemine või olemasolemine.

sms kell 00.50

"ma siiamani ei suuda peast välja saada mõtet, mis sinuga toimus. selline... rumal tunne on. sa hoiad midagi liiga tugevat enda sees, mis tekitab sulle valu... sa peaksid selle välja laskma. ma juba magasin, sa olid mu unenäos. ma ei näinud sind, aga ma tundsin, et sa olid seal."

pane nüüd hoolega tähele, kuna ma ei ütle seda sulle mitte kunagi:
ma olen vangis omaenda elus, sellises, milletaolist ma kunagi ei tahtnud. ma murran välja, proovin uuesti ja imestan, miks minevik kaasa tuleb.
mu minevik elab varjuna mu sees.
ma ei saa lahti lasta, kuna me kõik oleme ühte seotud.

ma tegin vea, ma kaotasin kontrolli.
ära muretse mu pärast. mitte kunagi enam.
ma palun.

kas saab kedagi jätta ja ikka temaga koos olla?

ma tean, et minu elu on rida laevahukke ja teeleasumisi. on parem, kui võtan omaks, et mul puudub kontroll kõigi oluliste asjade üle.
ma olin läbi haavade ja hävingute endas kindel olnud. mu elu on möödas ja mu elu on ees. ma teadsin seda, ma olin sellega arvestanud.
sa puudutasid teist maailma minus. sa tegid mu terveks, kuna sul oli usku.
kui ma jutustan oma elu endale kui lugu, ei olegi see nii halb.

sitaks ükskõik

armastus kaob ja hakkab veritsema nagu ennegi. sakiliste servadega ja verest läbi ligunenud.

vahel pudenen ma teistesse ilmadesse

ma olen end valedesse mässinud ja valed on mind elusse mässinud.
ma olin maailma alguses. ma olen kildudeks kukkunud.
minust on mu omaenda elus võõras saanud. ma vajan teejuhti ja lohutust ja hoiatust.
sa olid minu tuttav koht pimeduses.
sa olid minu valgus, mis osutus valeks.

mu elu sööb mind elavalt.

614

mul on külm ja ma olen väsinud ja mu kael valutab. olen ilma jäänud nendest vähestest asjadest, mida teadsin, ja kõik mis siin on, kuulub kellegile teisele.
mu sisemus on ära kadunud ja mul pole aimugi, kuhu ma peaksin vaatama või mida otsima.

ma ei tahtnud katkist maailma.